17
December
2020

Euroopa varjupaiga-, piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat – 2020. aasta väljaanne

Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa Liidu õigus moodustavad üha olulisema raamistiku välismaalaste õiguste kaitseks. Varjupaiga, piiride ja sisserändega seotud Euroopa Liidu õigusaktid arenevad kiiresti. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika
on ulatuslik, eelkõige seoses Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklitega 3, 5, 8 ja 13. Euroopa Liidu Kohtul palutakse üha sagedamini võtta seisukoht Euroopa Liidu õiguse sätete tõlgendamise kohta selles valdkonnas. Käsiraamatu kolmandas väljaandes, mida on ajakohastatud kuni juulini 2020, tutvustatakse arusaadavalt Euroopa Liidu õigusakte ja Euroopa mõlema kohtu kohtupraktikat. See on ette nähtud ELi ja Euroopa Nõukogu liikmesriikide õigusala töötajatele, kohtunikele, prokuröridele, sisserändeametnikele ja vabaühendustele.
Overview

Alates 2011. aastast on Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Inimõiguste Kohus andnud välja käsiraamatuid Euroopa õiguse eri valdkondades. Siin käsiraamatus on ülevaade varjupaiga, piiride ja sisserändega seotud Euroopa õigusnormidest ning selgitatakse nii Euroopa Nõukogu kui ka ELi kohaldatavaid meetmeid. 

Käsiraamat on ette nähtud juristidele, kohtunikele, prokuröridele, piirivalveametnikele, sisserändeametnikele ja teistele, kes töötavad riiklikes ametiasutustes, ning riiklikele inimõigusasutustele, vabaühendustele ja muudele organitele, kes võivad kokku puutuda õigusküsimustega valdkondades, mida käsiraamat hõlmab. 

Euroopa Liidu põhiõiguste harta muutus õiguslikult siduvaks pärast Lissaboni lepingu jõustumist detsembris 2009. Sellel on sama õigusjõud kui ELi aluslepingutel. Samuti sätestatakse Lissaboni lepingus, et EL liitub Euroopa inimõiguste konventsiooniga, mis on kõigile ELi ja Euroopa Nõukogu liikmesriikidele õiguslikult siduv. 

Pärast käsiraamatu teise väljaande avaldamist 2014. aastal on Euroopa varjupaiga-, piiri- ja sisserändeõiguses toimunud olulisi arenguid. Näiteks on ajakohastatud või loodud mitme vastuvõetud ELi õigusaktiga rände haldamiseks uusi ELi suuremahulisi infotehnoloogiasüsteeme. Samuti on tehtud väiksemaid seadusandlikke muudatusi – näiteks Schengeni õigustikus piiride, ebaseadusliku rände ja viisade kohta. 

Lisaks on Euroopa Kohus oma üha laienevas kohtupraktikas selgitanud mitut ELi rände- ja varjupaigaõiguse rakendamisest tulenevat õigusküsimust. Samuti on Euroopa Inimõiguste Kohus teinud mitu olulist otsust, eelkõige seoses varjupaigataotlejate vastuvõtutingimustega. Nende muudatuste tõttu tuli käsiraamatut selle õiguslike suuniste õigsuse tagamiseks ajakohastada.

Brexit

Since the UK’s withdrawal from the EU as of 1 February 2020, British nationals are now third-country nationals.

After the transition period expired at the end of 2020, legal relations between the EU and the United Kingdom are governed, as of 1 January 2021, by the EU-UK Trade and Cooperation Agreement and its Protocols thereto.

The new arrangements set out the conditions for British nationals – who are exempt from visa requirement for short-term stays under Regulation (EU) 2019/592 – to work in, travel or move to the EU, paired with provisions on social security coordination.

The new treaty rules provide an additional basis for bilateral law enforcement cooperation to continue between the UK and the EU, including information-sharing on wanted and missing persons.

A Joint Political Declaration on Asylum and Returns notes the importance of good migration management and recognises the special circumstances arising from border controls and other complex travel arrangements. To this end, the UK intends to bilaterally negotiate with the most concerned EU Member States to reach practical arrangements on asylum, family reunion for unaccompanied children and irregular migration.