eu-charter

Euroopa Liidu põhiõiguste harta

Artikkel 51 - Reguleerimisala

Artikkel 51 - Reguleerimisala

1. Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast austavad nad õigusi, järgivad põhimõtteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase pädevuse kohaselt, võttes arvesse liidule aluslepingute muudes osades antud volituste piire. 2. Harta ei laienda liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda aluslepingute teistes osades määratletud pädevust ja ülesandeid..

Selgitused

  • Text:

    Artikli 51 eesmärk on määrata kindlaks harta reguleerimisala. Sellega püütakse selgelt piiritleda, et hartat kohaldatakse eelkõige liidu institutsioonidele ja organitele, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Käesolev säte koostati kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 2, milles nõutakse liidult põhiõiguste austamist, ning Euroopa Ülemkogu Kölni kohtumisel antud mandaadiga. Mõiste `institutsioonid` on sätestatud aluslepingutes. Väljendit `organid ja asutused` kasutatakse aluslepingutes laialdaselt aluslepingute või teiseste õigusaktidega asutatud asutustele viitamisel (vt nt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15 ja 16).
    Liikmesriikide osas tuleneb Euroopa Kohtu praktikast üheselt, et liidu kontekstis määratletud põhiõiguste austamise nõue on liikmesriikidele siduv ainult siis, kui nad tegutsevad liidu õiguse reguleerimisalas ( 13. juuli 1989. aasta otsus kohtuasjas C-5/88: Wachauf, EKL 1989, lk I-2609; 18. juuni 1991. aasta otsus kohtuasjas C-260/89: ERT, EKL 1991, lk I-2925); 18. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-309/96: Annibaldi, EKL 1997, lk I-7493). Euroopa Kohus kinnitas seda kohtupraktikat järgmiselt: `Lisaks tuleb meeles pidada, et nõudmised, mis tulenevad põhiõiguste kaitsest ühenduse õiguskorras, on samuti siduvad liikmesriikidele ühenduse eeskirjade rakendamisel…` ( 13. aprilli 2000. aasta otsus kohtuasjas C-292/97: Karlsson, EKL 2000, lk I-2737, punkt 37). Loomulikult kohaldatakse nimetatud käesolevas hartas sätestatud reeglit nii keskvõimu organite kui ka piirkondlike ja kohalike organite suhtes ja avalike organisatsioonide suhtes liidu õiguse rakendamisel.
    Lõige 2 koos lõike 1 teise lausega kinnitab, et hartaga ei laiendata liidule aluslepingutega antud pädevust ja ülesandeid. Selgesõnaliselt märgitakse ära subsidiaarsuspõhimõtte loogilisi tagajärgi ja asjaolu, et liidul on ainult selline pädevus, mis on talle antud. Liidus tagatud põhiõigused ei oma muud mõju, kui ainult aluslepingutes määratud pädevusega seoses. Seega võib lõike 1 teise lause järgne liidu institutsioonide kohustus edendada hartas sätestatud põhimõtteid tekkida ainult nende samade volituste piires.
    Lõige 2 kinnitab samuti, et hartaga ei laiendata liidu õiguse reguleerimisala kaugemale aluslepingutega kehtestatud liidu pädevusest. Euroopa Kohus on juba kinnitanud selle reegli liidu õiguse osaks tunnistatud põhiõiguste kohta ( 17. veebruari 1998. aasta otsus kohtuasjas C-249/96: Grant, EKL 1998, lk I-621, punkt 45). Selle reegli kohaselt on ütlematagi selge, et harta lülitamist Euroopa Liidu lepingu artiklisse 6 ei mõisteta liikmesriikide `liidu õiguse rakendamise` alase tegevuse (lõike 1 ja ülalnimetatud kohtupraktika tähenduses) ulatuse laiendamisena.

    Source:
    Euroopa Liidu Teataja C 303/17 - 14.12.2007
    Preamble - Explanations relating to the Charter of Fundamental Rights:
    Käesolevad selgitused valmistati algselt ette Euroopa Liidu põhiõiguste harta koostanud konvendi presiidiumi juhtimisel. Selgitusi ajakohastati Euroopa Konvendi presiidiumi vastutusel, pidades silmas nimetatud konvendi poolt harta tekstis (eelkõige artiklites 51 ja 52) tehtud kohandusi ning liidu õiguse arengut. Kuigi selgitustel endil pole õigusjõudu, on nad harta tõlgendamisel väärtuslikuks vahendiks, mille eesmärk on selgitada harta sätteid.

Pretsedendiõigus

Siseriiklik konstutsionaalne õigus

4 results found

  • Constitution of the Republic of Croatia
    Riik:
    Croatia
  • De Belgische Grondwet
    Riik:
    Belgium

    Artikel 191. Iedere vreemdeling die zich op het grondgebied van België bevindt, geniet de bescherming verleend aan personen en aan goederen, behoudens de bij de wet gestelde uitzonderingen.

  • La Constitution Belge
    Riik:
    Belgium

    Article 191; Tout étranger qui se trouve sur le territoire de la Belgique jouit de la protection accordée aux personnes et aux biens, sauf les exceptions établies par la loi

  • The Belgian Constitution
    Riik:
    Belgium

    Article 191. All foreigners on Belgian soil benefit from the protection provided to persons andproperty, except for those exceptions provided for by the law.

ELi õigus

3 results found

Rahvusvaheline õigus

0 results found

Tooted

  • Handbook / Guide / Manual
    23
    October
    2018
    DE, HR, NL and PL versions now available
    30 April 2020
    Nüüdisaegse inimõiguste kogumina, mis sisaldab palju õigusi, mida varem kehtestatud
    õiguste koodeksites ei leidu, on harta paberväljaanne muljetavaldav. Euroopa Liidu
    õiguse peamiste põhimõtete tundjad oskavad tavaliselt kiiresti öelda, et harta on
    ELile alati siduv, kuid liikmesriikidele on see siduv üksnes „liidu õiguse kohaldamise
    korral“. Mida see harta artikli 51 sageli tsiteeritud sõnastus tegelikult tähendab?
  • Handbook / Guide / Manual
    19
    August
    2022
    DA, ET, FI, LT, PT, SV versions now available
    30 July 2024
    Euroopan unionin perusoikeuskirja, jäljempänä ’perusoikeuskirja’, on EU:n
    ihmisoikeuksien luettelo. Se sitoo EU:n toimielimiä ja jäsenvaltioita aina,
    kun ne toimivat unionin oikeuden soveltamisalalla. Ei ole kuitenkaan
    kovinkaan helppoa arvioida, kuuluuko tietty konkreettinen asia unionin
    oikeuden soveltamisalaan. Siksi oikeusalan ammattihenkilöille on
    annettava koulutusta ja koulutusaineistoa, jotta he saavat käsityksen siitä,
    mikä on perusoikeuskirjan soveltamisala sen 51 artiklan mukaisesti.
    Tämän kouluttajan käsikirjan tarkoituksena on antaa neuvontaa sekä
    kyseisten koulutusten järjestämisestä että toteuttamisesta.
  • Handbook / Guide / Manual
    25
    May
    2018
    Infotehnoloogia hoogne areng on teravdanud vajadust tugeva isikuandmete kaitse järele, sest õigus
    isikuandmete kaitsele on sätestatud nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Nõukogu õigusaktides. Selle olulise
    õiguse tagamisel tekib uusi ja olulisi probleeme, sest tehnika areng laiendab selliseid valdkondi nagu seire,
    side pealtkuulamine ja andmete säilitamine. Käsiraamatu eesmärk on tutvustada andmekaitset kui arenevat
    õigusvaldkonda juristidele, kes ei ole andmekaitse spetsialistid.
  • Fundamental Rights Report
    11
    June
    2020
    Now available in all 24 official EU languages
    12 August 2020
    2019. aastal oli põhiõiguste kaitses nii edasiminekut
    kui ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti
    (FRA) 2020. aasta põhiõiguste aruandes esitatakse
    valdkonna põhiarengute ülevaade, tuues esile
    saavutused ja endiselt probleemsed valdkonnad.
    Selles väljaandes esitatakse FRA arvamused peamiste
    hõlmatud teemavaldkondade arengu kohta ja neid
    arvamusi toetavate tõendite kokkuvõte. Sellega
    antakse kokkuvõtlik, kuid informatiivne ülevaade
    põhiõiguste valdkonna peamistest probleemidest ELis
    ja liikmesriikides.
  • Fundamental Rights Report
    11
    June
    2026
    The Fundamental Rights Report: Challenges and Achievements in 2025 is FRA’s flagship annual publication. It provides an overview of the state of fundamental rights in the EU and highlights selected critical developments from 2025. This year, it focuses on four areas: rights protection in a rapidly changing digital environment; the housing crisis and rising homelessness rates; employment challenges for people from non-EU countries; and the implementation of the EU Charter of Fundamental Rights. The publication is a valuable resource for those seeking to stay informed about the EU’s shifting landscape of fundamental rights.
  • Report / Paper / Summary
    13
    November
    2025
    FRA analysed 31 digital tools and systems across seven EU Member States, exploring potential positive and negative effects on victims, claimants and defendants. By identifying risks early, investing in skills and training, and embedding protections from the outset, policymakers and practitioners can build effective and inclusive justice systems. This report provides practical suggestions to help ensure that digitalised justice systems are accessible and deliver fair outcomes for all.
  • Report / Paper / Summary
    2
    October
    2025
    This report examines the fundamental rights and living conditions of Roma and Travellers across 10 EU Member States and
    3 accession countries. The survey evaluates progress towards the EU Roma strategic framework’s 2030 objectives, covering areas such as discrimination, poverty, education, employment, health, and housing.
  • Fundamental Rights Report
    10
    June
    2025
    The Fundamental Rights Report 2025 is the annual report of the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA). It provides an overview of the state of fundamental rights in the EU and highlights selected critical developments and trends in 2024. The report covers issues such as inclusive elections, gender-based violence, and the implementation of the EU Charter of Fundamental Rights. It presents FRA’s opinions on these developments, setting out the actions that the EU and Member States should take. This annual publication is a valuable resource for those seeking to stay informed about the EU’s shifting landscape of fundamental rights.
  • Opinion / Position Paper
    6
    February
    2025
    This FRA Position Paper outlines the Agency’s position on the creation of 'return hubs' in non-EU countries for migrants who have been ordered to leave the EU. Considering the serious fundamental rights risks connected with running return hubs, this legal analysis presents the conditions that would have to be met for return hubs to respect fundamental rights and comply with EU law. These include setting up agreements with the host countries and creating independent human rights monitoring mechanisms. The position paper does not examine centres in third countries that process asylum applications.