Esimene aruanne tuleb esitada kahe aasta jooksul pärast puuetega inimeste õiguste konventsiooni jõustumist osalisriigis ja edaspidised aruanded tuleb esitada iga nelja aasta järel.
Nende aruannete alusel vaatab puuetega inimeste õiguste komitee läbi puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel tehtud edusammud.
Kooskõlas oma kohustustega esitas Euroopa Komisjon ELi nimel 2014. aasta juunis esimese aruande puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta Euroopa Liidus. Aruandes tehakse kokkuvõte ELi poolt oma pädevusvaldkonnas võetud meetmetest puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks, käsitledes nii ELi õigust ja poliitikat kui ka ELi institutsioonide, asutuste ja organite võetud rakendusmeetmeid.
2015. aasta aprillis avaldas puuetega inimeste õiguste komitee vastuseks ELi aruandele loetelu küsimustest, mille kohta ta soovis saada ELilt lisateavet. Euroopa Komisjon vastas ja andis ELi nimel lisateavet juunis 2015.
Läbivaatamisprotsessi põhiosa toimus augustis 2015 avaliku konstruktiivse dialoogina ELi (mida esindas Euroopa Komisjon) ja puuetega inimeste õiguste komitee vahel.
Selle arutelu järel avaldas puuetega inimeste õiguste komitee 2015. aasta septembris lõppjärelduste vormis hinnangu puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele ELis ja järelmeetmete soovitused. Lõppjäreldustes käsitletakse peaaegu kõiki puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikleid ja antakse konkreetseid soovitusi, kuidas EL saaks konventsiooni paremini rakendada.
Lisaks Euroopa Komisjoni ja puuetega inimeste õiguste komitee koostatud ametlikele dokumentidele esitasid aruande puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta ELis puuetega inimeste õiguste komiteele suur hulk riiklikke inimõigustega tegelevaid asutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone ja puuetega inimeste organisatsioone.
Puuetega inimeste õiguste komitee poolt teostatud konventsiooni rakendamise läbivaatamise põhietapid
Allikas: FRA, 2016
Kõik läbivaatamisprotsessiga seotud dokumendid on kättesaadavad veebis.
ELi raamistik osales aktiivselt läbivaatamisprotsessi kõigis etappides.
ELi raamistik pidas ELiga seotud küsimuste loetelu puudutavate arutelude ja konstruktiivse dialoogi ajal puuetega inimeste õiguste komiteega kaks kinnist infotundi. Samuti esines raamistik ELi ja puuetega inimeste õiguste komitee vahelises konstruktiivses dialoogis ava- ja lõppsõnavõtuga.
Peale selle korraldas Euroopa Parlament läbivaatamisprotsessi arutamiseks kolm üritust: avalik kuulamine küsimuste loetelu teemal mais 2015, veel üks avalik kuulamine jaanuaris 2016 ning arvamuste vahetamine tööhõive- ja sotsiaalkomisjoniga veebruaris 2016, millel osalesid kõik ELi raamistiku liikmed.
Kõik ELi raamistiku liikmed on võtnud endale kohustuseks toetada lõppjäreldustest lähtuvaid ELi järelmeetmeid.
Osa puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldustest puudutab konkreetselt ELi raamistikku:
„Komitee märgib murega, et konventsiooni rakendamise ja järelevalve Euroopa Liidu raamistik ei ole täielikult kooskõlas Pariisi põhimõtetega ja talle ei ole eraldatud piisavalt vahendeid. Peale selle on Euroopa Komisjon määratud nii konventsiooni rakendamise üksuseks (artikli 33 lõige 1) kui ka rakendamise järelevalve mehhanismiks (artikli 33 lõige 2). Komitee soovitab, et [EL] võtaks meetmeid Euroopa Komisjoni rollide lahutamiseks – kõrvaldades ta sõltumatust järelevalveraamistikust –, et tagada täielik kooskõla Pariisi põhimõtetega ning piisavad vahendid raamistiku ülesannete täitmiseks. Samuti soovitab komitee, et [EL] kaaluks institutsioonidevahelise koordineeriva mehhanismi loomist ja kontaktpunktide määramist igas ELi institutsioonis, asutuses ja organis.“
„Komitee märgib murega, et konventsiooni rakendamise ja järelevalve Euroopa Liidu raamistik ei ole täielikult kooskõlas Pariisi põhimõtetega ja talle ei ole eraldatud piisavalt vahendeid. Peale selle on Euroopa Komisjon määratud nii konventsiooni rakendamise üksuseks (artikli 33 lõige 1) kui ka rakendamise järelevalve mehhanismiks (artikli 33 lõige 2).
Komitee soovitab, et [EL] võtaks meetmeid Euroopa Komisjoni rollide lahutamiseks – kõrvaldades ta sõltumatust järelevalveraamistikust –, et tagada täielik kooskõla Pariisi põhimõtetega ning piisavad vahendid raamistiku ülesannete täitmiseks. Samuti soovitab komitee, et [EL] kaaluks institutsioonidevahelise koordineeriva mehhanismi loomist ja kontaktpunktide määramist igas ELi institutsioonis, asutuses ja organis.“
Euroopa Komisjon kui puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontaktpunkt ELis peab esitama 2016. aasta septembriks puuetega inimeste õiguste komiteele teavet selle soovituse rakendamiseks võetud meetmete kohta.
