Konventsioon on mõjuvõimas vahend, mis aitab puuetega inimestel, kohalikel kogukondadel ja valitsustel uurida võimalusi puuetega inimeste õiguste tagamiseks õigus-, poliitika- ja praktiliste meetmete väljatöötamise ja rakendamise teel.
Et tagada nende meetmete nende tõhus ja tulemuslik rakendamine kooskõlas konventsiooni nõuetega, on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikes 2 sätestatud, et osalisriigid peavad looma raamistiku puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitseks ja järelevalveks.
Euroopa Liit on puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalisena loonud sellise raamistiku liidu pädevusse kuuluvate küsimuste jaoks, sealhulgas:
ELi raamistik täiendab riiklikke järelevalveraamistikke, mis vastutavad puuetega inimeste õiguste konventsiooni edendamise, kaitsmise ja järelevalve eest ELi liikmesriikides.
Raamistik alustas tegevust 2013. aastal, lähtudes komisjoni ettepanekust, mille ELi nõukogu kiitis heaks 2012. aastal.
ELi raamistiku moodustavad:
Euroopa Komisjon oli ELi raamistiku liige kuni 2015. aasta lõpukuudeni, mil ta teatas oma kavatsusest taanduda pärast seda, kui puuetega inimeste õiguste komitee avaldas lõppjäreldused ELi kohta. Alates sellest teadaandest ei osale Euroopa Komisjon enam ELi raamistiku tegevuses.
Liikmed soodustavad vastavalt oma pädevusele ja volitustele üheskoos puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi-poolse rakendamise
ELi raamistik toetab ka aktiivselt puuetega inimeste õiguste komiteed puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi-poolse rakendamise läbivaatamisel. Puuetega inimeste õiguste komitee – puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalveorgani – ülesanne on hinnata, kas osalisriigid täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi.
Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine ELis vaadati esimest korda läbi 2015. aastal; esimese läbivaatamise järel teatas puuetega inimeste õiguste komitee, et teine ja kolmas läbivaatamine tehakse korraga pärast 2020. aastat.
Liikmed jagavad omavahel teavet ja arvestavad üksteise tegevusega. Nad lepivad kokku tööprogrammis, mis võib hõlmata tegevusi, mida rakendavad ühiselt mitu liiget või raamistik tervikuna.
ELi raamistiku eesistuja nimetatakse ametisse üheks aastaks rotatsiooni korras. Eesistuja edendab kollegiaalsuse põhimõtet, mis on raamistiku töömeetodite lähtealus.
ELi raamistiku sekretariaat, mis nimetatakse ametisse samuti kaheks aastaks, kooskõlastab kohtumiste korraldamist ja ettevalmistamist. Raamistiku sekretariaadi ülesandeid täidab praegu Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet.
ELi raamistik tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Otsuseid tehakse konsensuse alusel.
ELi raamistik täiendab ELi liikmesriikide järelevalveraamistikke, mis vastutavad puuetega inimeste õiguste konventsiooni edendamise, kaitsmise ja järelevalve eest ning selle rakendamise eest liikmesriigi tasandil. Need võivad tegutseda mitmel kujul ja koosneda mitmest organisatsioonist, näiteks:
ELi raamistik püüab suurendada koostoimet riiklike järelevalveraamistikega. Näiteks kohtutakse igal aastal ELi liikmesriikide järelevalvemehhanismide esindajatega, et jagada teavet ja kooskõlastada tegevust.
Mõned riiklike järelevalveraamistike liikmed teevad koostööd Euroopa tasandil:
