FRA 2023 Fleeing Ukraine Survey Cover
28
February
2023

Põgenemine Ukrainast: Põgenike kogemused ELis

Venemaa sõjaline agressioon Ukrainasse on põhjustanud olukorra, mida ei ole Euroopas aastakümneid esinenud. See on põhjustanud surma, tohutut hävingut ja kirjeldamatuid kannatusi. See käivitas ka inimeste massilise rände, mille sarnast ei ole toimunud teisest maailmasõjast saadik. Põgenike kaitseks aktiveeris EL esmakordselt ajutise kaitse direktiivi. See kohustas kõiki ELi liikmesriike pakkuma Ukraina põgenikele aruandes.
Ülevaadet

Kaitset esitatakse FRA 2022. aasta veebiuuringu tulemused Ukraina sõjapõgenike kohta. Uuring hõlmas 10 ELi liikmesriiki, kus on palju ajutise kaitse all olevaid inimesi – Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari. Ligikaudu 14 685 vastajat jagasid oma arvamusi ELi saabumise ja siia elama asumise kohta. Vastused annavad ainulaadse ülevaate nende inimeste kogemustest ja tunnetest, sealhulgas kogetud vägivallast.

Uuringu järeldused näitavad ilmekalt ka probleeme, mis olemuslikult kaasnevad ajutise kaitse õigusakti rakendamisega olukorras, millel on tõenäoliselt pikaajaline mõju inimestele ja meie ühiskonnale.

Sisukord:

  1. ELi saabumine: humanitaarabi ja teabe andmine
  2. Euroopa Liitu elama asumine: elukoht ja õiguslik staatus
  3. Eluase
  4. Haridus
  5. Tööhõive
  6. Sissetulek ja õigus sotsiaalhüvitistele
  7. Tervishoid
  8. Vägivallakogemused ja juurdepääs eriabile
Peamised tähelepanekud

Uuringu peamised tähelepanekud on järgmised.

  • Enamikul vastanutel ei olnud Euroopa Liitu (EL) ega Euroopa Liidus reisides probleeme. Enamik arvab, et sai piisavalt teavet oma õiguste ja teenuste kohta, mis on neile kättesaadavad ajutise kaitse direktiivi alusel.
  • Kolmandik küsitletutest on vastuvõtvas riigis taotlenud varjupaika ja valdav enamik taotles ajutist kaitset. Selles osas on liikmesriikide vahel olulisi erinevusi.
  • Kolmandik vastajatest soovib lõpuks Ukrainasse tagasi pöörduda. Sama suur osa eelistaks jääda vastuvõtvasse riiki. Veerand vastajatest on kahevahel.
  • ELi on sisenenud palju põgenikke. Ei ole üllatav, et uuringu ajal elas enamik (6 vastajat 10st) eramajutuses. Üle poole neist maksis selle eest osaliselt või täielikult. Paljude jaoks ei ole nende majutus kaugeltki ideaalne. Neil puudub sageli privaatsus ja nad peavad jagama võõrastega kööki või vannituba. Paljud ülalpeetavate lastega täiskasvanud elasid majutuses, kus lastel puudus juurdepääs vaiksele või eraldi ruumile, kus nad saaksid õppida.
  • Alla poole neist, kes õppisid vahetult enne Ukrainast põgenemist, on jätkanud õppimist vastuvõtvas riigis. Selle peamine põhjus on keelebarjäär. 4 vastajat 10st ei ole vastuvõtvas riigis alates saabumisest osalenud keelekursusel. Selle probleemi lahendamiseks on vaja rohkem võimalusi, et põgenikud saaksid osaleda keelekursustel. Peaaegu kaks kolmandikku lastest kasutas Ukraina koolide või ülikoolide pakutavat e-õpet või õppis iseseisvalt Ukrainast pärit materjalide ja muu toetuse abil.
  • Ligikaudu kaks kolmandikku nendest, kes olid teinud Ukrainas tasulist tööd enne 24. veebruari 2022, olid leidnud vastuvõtvas riigis tööd. Samas ei teinud kaks kolmandikku tööealistest vastajatest küsitluse ajal tasustatud tööd. Peamised takistused tööturule pääsemisel olid vastuvõtva riigi keele ebapiisav oskus ja hoolduskohustused, eriti naiste korral. Eriti murettekitav on, et 4 vastajat 10st on kogenud mõnda liiki ärakasutamist töökohal.
  • Finantsprobleeme esineb pooltel vähemalt 16-aastastel vastajatel. Need vastajad teatavad, et nende leibkonnal on vastuvõtvas riigis mõningaid või suuri toimetulekuraskusi. Veidi üle veerandi täiskasvanud vastajatest suudavad oma igapäevased elamiskulud katta töötasust. Ainult ligikaudu pool täiskasvanud vastajatest väidavad, et ametiasutused on neid alates nende saabumisest rahaliselt aidanud.
  • Ainult kolmandik vastajatest leiab, et nende tervis on hea või väga hea. Pool vastajatest teatab, et tal on pikaajaline haigus või terviseprobleemid. Poolel vähemalt 16-aastastest vastajatest oli probleeme juurdepääsuga tervishoiuteenustele keeleprobleemide tõttu või sellepärast, et nad ei teadnud, kuhu minna või kelle poole pöörduda.
  • Pool vastajatest märkis, et on alates vastuvõtvasse riiki saabumisest sageli või alati olnud kurb või depressioonis. Ligikaudu kaks kolmandikku vastajatest on siiski tuleviku suhtes optimistlikud. Kolmandik tunneb end vastuvõtvas riigis kogukonna osana.
  • See optimism on olemas vaatamata sellele, et soor osa vastajatest on Ukrainas või ELis kokku puutunud traumaatiliste kogemustega. Ainult ligikaudu kolmandik vastajatest on otsinud alates ELi saabumisest meditsiinilist või psühholoogilist abi. Ligikaudu veerand sellest rühmast ei ole saanud soovitud toetust. On murettekitav, et ligikaudu pool uuringus osalenud noorematest lastest (12–15 a) teatas, et neil esineb une- ja/või keskendumisraskusi, ebakindlust või haavatavustunnet.