Käesolev väljaanne on väljavõte Euroopa Liidu
Põhiõiguste Ameti (FRA) aastaaruandest Fundamental
Rights Report 2025 (Põhiõiguste aruanne 2025).
Selles tutvustatakse põhiõiguste valdkonnas
2024. aastal toimunud valitud olulisi arenguid, aruande
peatükkide peamisi järeldusi ja FRA arvamusi.
2023. aastal tehti põhiõiguste kaitses edusamme, kuid oli ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2024. aasta põhiõiguste aruandes antakse ülevaade valdkonna peamistest arengusuundadest, tuues esile saavutused ja endiselt probleemsena püsivad valdkonnad. Väljaandes esitatakse FRA arvamused peamistes teemavaldkondades toimunud arengu kohta ja neid arvamusi toetavate tõendite kokkuvõte. Selles antakse kokkuvõtlik, ent informatiivne ülevaade põhiõiguste valdkonna peamistest probleemidest ELis ja liikmesriikides.
2022. aastal tehti põhiõiguste kaitses edusamme, kuid oli ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2023. aasta põhiõiguste aruandes antakse ülevaade valdkonna peamistest arengusuundadest, tuues esile saavutused ja endiselt probleemsena püsivad valdkonnad. Väljaandes esitatakse FRA arvamused peamistes teemavaldkondades toimunud arengu kohta ja neid arvamusi toetavate tõendite kokkuvõte.
Venemaa sõjaline agressioon Ukrainasse on põhjustanud olukorra, mida ei ole Euroopas aastakümneid esinenud. See on põhjustanud surma, tohutut hävingut ja kirjeldamatuid kannatusi. See käivitas ka inimeste massilise rände, mille sarnast ei ole toimunud teisest maailmasõjast saadik. Põgenike kaitseks aktiveeris EL esmakordselt ajutise kaitse direktiivi. See kohustas kõiki ELi liikmesriike pakkuma Ukraina põgenikele aruandes.
Terroriaktid on suur oht inimeste elule ja turvalisusele ning suur julgeolekuprobleem riikidele. Samal ajal võivad terrorismivastased õigusaktid, poliitika ja muud meetmed otseselt või kaudselt piirata oluliselt põhiõigusi ning kahjustada üksikisikuid, rühmi ja kogu ühiskonda. Käesolevas kokkuvõttes on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) peamised järeldused aruandest, mis käsitleb direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, mis on peamine ELi tasandi kriminaalõiguslik vahend terrorismivastase võitluse valdkonnas.
Euroopan unionin perusoikeuskirja, jäljempänä ’perusoikeuskirja’, on EU:n
ihmisoikeuksien luettelo. Se sitoo EU:n toimielimiä ja jäsenvaltioita aina,
kun ne toimivat unionin oikeuden soveltamisalalla. Ei ole kuitenkaan
kovinkaan helppoa arvioida, kuuluuko tietty konkreettinen asia unionin
oikeuden soveltamisalaan. Siksi oikeusalan ammattihenkilöille on
annettava koulutusta ja koulutusaineistoa, jotta he saavat käsityksen siitä,
mikä on perusoikeuskirjan soveltamisala sen 51 artiklan mukaisesti.
Tämän kouluttajan käsikirjan tarkoituksena on antaa neuvontaa sekä
kyseisten koulutusten järjestämisestä että toteuttamisesta.
Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on mitmesuguseid probleeme kogu Euroopa Liidus. FRA aruandes „Protecting civic space in the EU“ („Kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kaitse ELis“) esitatakse ameti tähelepanekud nende probleemide kohta. Aruanne avaldati 2021. aasta septembris. Käesolevas kokkuvõttes on aruandes esitatud peamised järeldused ja FRA arvamused.
2021. aastal oli põhiõiguste kaitses nii edusamme kui ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2022. aasta põhiõiguste aruandes antakse ülevaade valdkonna peamistest arengusuundadest, tuues esile saavutused ja endiselt probleemsena püsivad valdkonnad. Väljaandes esitatakse FRA arvamused peamistes teemavaldkondades toimunud arengu kohta ja neid arvamusi toetavate tõendite kokkuvõte. Selles antakse kokkuvõtlik, ent informatiivne ülevaade põhiõiguste valdkonna peamistest probleemidest ELis ja liikmesriikides.
Juhend saab aidata linnu, kes soovivad tõhustada oma tegevust inimõiguste austamise valdkonnas. Selle eesmärk on julgustada kohalikke omavalitsusi rakendama rangemaid inimõiguste standardeid. Eesmärk on toetada ja edendada vastastikust õppimist inim- ja põhiõiguste valdkonnas. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), rühm inimõiguste linnu ja mitmesugused praktikud ELis tegid käesoleva juhendi koostamisel koostööd. Juhend tugineb linnade, piirkondade, ekspertide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike erspektiivikatele tavadele ja kogemustele, mis on esitatud FRA aruandes „Human rights cities in the EU: A framework for reinforcing rights locally“ („ELi inimõiguste linnad – raamistik õiguste tugevdamiseks kohalikul tasandil“).
Lapsed on täieõiguslikud õiguste omanikud. Nad on kõikide inim- ja põhiõiguste kandjad ning nende eripära arvestavate erinormide subjektid. Käsiraamatu eesmärk on selgitada, kuidas Euroopa õiguses ja kohtupraktikas käsitletakse laste erilisi huve ja vajadusi. Samuti kirjeldatakse selles vanemate ja eestkostjate või muude seaduslike esindajate tähtsust ning viidatakse asjakohastele
olukordadele, kus õigused ja kohustused on eelkõige laste hooldajatel.
FRA arvamuses 1/2021 kirjeldatakse ebavõrdsuse ja diskrimineerimise all kannatavate inimeste kogemuste ulatust ja olemust kogu ELis. Selles viidatakse diskrimineerimise alustele ja eluvaldkondadele, mida hõlmavad rassilise võrdõiguslikkuse ja võrdse tööalase kohtlemise direktiivid ning samuti kavandatud võrdse kohtlemise direktiiv. Arvamus avaldati 30. aprillil 2021. Käesolevas kokkuvõttes esitatakse peamised soovitused (peamised järeldused ja arvamused), mis on esitatud FRA arvamuses 1/2021.
2020. aastal oli põhiõiguste kaitses nii edusamme kui
ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA)
2021. aasta põhiõiguste aruandes antakse ülevaade
valdkonna peamistest arengusuundadest, tuues
esile saavutused ja endiselt probleemsena püsivad
valdkonnad.
Käesolevas kokkuvõttes tutvustatakse FRA
põhiõiguste uuringu teise põhiaruande olulisemaid
järeldusi. Uuringu käigus koguti ligikaudu 35 000
inimeselt andmeid nende kogemuste, arusaamade
ja arvamuste kohta mitmesugustes inimõigustega
seotud küsimustes.
FRA aruandes tehisintellekti ja põhiõiguste kohta tuuakse konkreetseid näiteid sellest, kuidas ELi ettevõtted ja avaliku sektori asutused kasutavad või püüavad kasutada tehisintellekti. Ülevaates tutvustatakse uuringu põhiaruandes välja toodud peamisi järeldusi. Need võivad ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajatel aidata edendada tehisintellekti põhiste vahendite kasutamist, austades inim- ja põhiõigusi.
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused on oluline osa inimõiguste kaitse süsteemist riigi tasandil. Teadlikkuse suurendajate, nõustajate ning ametiasutuste jälgijate ja vastutusele võtjatena on neil keskne roll tänapäeva suurte inimõigusprobleemide lahendamisel ning nad tegelevad nii alaliste probleemidega, nagu diskrimineerimine ja ebavõrdsus, kui ka uute küsimustega, nagu COVID-19 pandeemia ja tehisintellekti mõju inimõigustele.
Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa Liidu õigus moodustavad üha olulisema raamistiku välismaalaste õiguste kaitseks. Varjupaiga, piiride ja sisserändega seotud Euroopa Liidu õigusaktid arenevad kiiresti. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika
on ulatuslik, eelkõige seoses Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklitega 3, 5, 8 ja 13. Euroopa Liidu Kohtul palutakse üha sagedamini võtta seisukoht Euroopa Liidu õiguse sätete tõlgendamise kohta selles valdkonnas. Käsiraamatu kolmandas väljaandes, mida on ajakohastatud kuni juulini 2020, tutvustatakse arusaadavalt Euroopa Liidu õigusakte ja Euroopa mõlema kohtu kohtupraktikat. See on ette nähtud ELi ja Euroopa Nõukogu liikmesriikide õigusala töötajatele, kohtunikele, prokuröridele, sisserändeametnikele ja vabaühendustele.
Käesolevas ülevaates tutvustatakse peamisi
õppetunde Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti
esimesest aruandest põhiõiguste uuringu kohta.
Uuringus koguti ligikaudu 35 000 inimeselt
andmeid nende kogemuste, arusaamade ja
arvamuste kohta seoses rea küsimustega, mis
puutuvad eri moel kokku inimõigustega.
Käesolev juhend on ELi liikmesriikide piirivalveametnikele, kes töötavad operatiivtasandil. Juhendi eesmärk on aidata neil rakendada oma igapäevatöös Schengeni piirieeskirjades (määrus (EL) 2016/399) ja seotud ELi õiguses sätestatud põhiõiguste kaitsemeetmeid.
2019. aastal oli põhiõiguste kaitses nii edasiminekut
kui ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti
(FRA) 2020. aasta põhiõiguste aruandes esitatakse
valdkonna põhiarengute ülevaade, tuues esile
saavutused ja endiselt probleemsed valdkonnad.
Selles väljaandes esitatakse FRA arvamused peamiste
hõlmatud teemavaldkondade arengu kohta ja neid
arvamusi toetavate tõendite kokkuvõte. Sellega
antakse kokkuvõtlik, kuid informatiivne ülevaade
põhiõiguste valdkonna peamistest probleemidest ELis
ja liikmesriikides.
