Põhiõiguste Ameti tutvustus

Millega me tegeleme

1) Ulatuslikud uuringud

• Esimene kogu ELi hõlmav uuring sisserändajate ja rahvusvähemuste diskrimineerimise ja ohvristamisega seotud kogemuste kohta (EU-MIDIS): 23 500 sisserännanut ja rahvusvähemusse kuuluvat inimest
• Seni suurim naistevastase soolise vägivalla uuring kõigis ELi liikmesriikides: 42 000 naist
• Seni suurim kogu ELi hõlmav uuring homo-, bi- või transseksuaalsete inimeste vastaste vihkamiskuritegude ja nende diskrimineerimise kohta: 93 000 homo-, bi- või transseksuaalset inimest
• Romade elutingimuste ja diskrimineerimise uuring: 85 000 inimest
• Antisemitismi uuring: 6000 juuti

2) Võrdlevad õiguslikud või sotsiaaluuringud

• Ohvriabiteenused Euroopa Liidus: ohvrite õiguste ülevaade ja hindamine praktikas
• Vihkamiskuriteod Euroopa Liidus
• Andmekaitsevahendid
• Õiguskaitse kättesaadavus
• Lapsed ja õiguskaitse
• Ebaseaduslike rändajate põhiõigused Euroopa Liidus
• Vaimupuudega ja vaimse tervise probleemidega inimeste põhiõigused
• Puuetega inimeste osalemine poliitikas

3) Õigustöötajate käsiraamatud

Neis käsiraamatutes selgitatakse lähemalt ELi õigusakte ja kohtupraktikat. FRA on käsitlenud järgmisi teemasid:

• varjupaik, piirid ja sisseränne;
• andmekaitse;
• diskrimineerimisvastane võitlus.

FRA korraldab ka iga-aastast põhiõiguste konverentsi. Konverentsile kogunevad konkreetsete küsimuste arutamiseks 300–400 peamiste sidusrühmade, sealhulgas liidu, liikmesriikide ja kohalike asutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajat ja spetsialisti. Käsitletud on näiteks järgmisi teemasid: põhiõigused ja sisseränne Euroopa Liitu (2014), vihkamiskuriteod (2013), õiguskaitse kättesaadavus kokkuhoiuaegadel (2012), ebaseaduslike rändajate põhiõigused (2011) ja lapse õigused (2010).

Kellega me koostööd teeme

FRA-l on tihedad sidemed kõigi tasandite asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega:

• Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon ja ELi asutused;
• riigiasutused, eelkõige FRA peamiste kontaktpunktidena liikmesriikides tegutsevate riiklike kontaktametnike võrgustiku kaudu ning romasid ja vihkamiskuritegusid käsitlevate temaatiliste töörühmade kaudu;
• liikmesriikide esindajate kogunemised, kus töötatakse välja hea tava, mida saaks riigi tasandil rakendada;
• rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Euroopa Nõukogu, ÜRO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE);
• kodanikuühiskonna organisatsioonid, teadusasutused, võrdõiguslikkust edendavad asutused ja riiklikud inimõiguste kaitse asutused.

FRA korraldab väiksemaid kohtumisi riikide ekspertide ja muude sidusrühmadega, et toetada oma uuringutulemustega seotud järelmeetmete rakendamist. Nendel kohtumistel kogutakse teadmisi ja juhitakse tähelepanu paljutõotavatele tavadele, mis aitavad lahendada konkreetseid põhiõigustega seotud probleeme.

FRA peab põhiõiguste platvormi kaudu struktureeritud dialoogi kodanikuühiskonnaga. Põhiõiguste platvorm on vahend, mida amet kasutab koostöö tegemiseks ja teabevahetuseks ligikaudu 400 kodanikuühiskonna organisatsiooniga, käsitledes arvukaid põhiõiguste küsimusi kogu ELis. Platvorm koondab Euroopa, riikide ja kohalikul tasandi osalejaid. See on ainulaadne foorum, mis võimaldab tõelist üleeuroopalist arutelu põhiõiguste teemadel. Platvorm kohtub kord aastas.

Milliseid teemasid me käsitleme

Viieaastases raamistikus nähakse ette FRA tegevuse üheksa teemavaldkonda:

• õiguskaitse kättesaadavus;
• kuriteoohvrid, sealhulgas ohvritele makstavad hüvitised;
• infoühiskond ning eelkõige õigus eraelule ja isikuandmete kaitse;
• romade integreerimine;
• õiguskoostöö, välja arvatud kriminaalasjades;
• lapse õigused;
• diskrimineerimine;
• sisseränne ja sisserändajate integreerimine, viisa-, piirikontrolli- ning varjupaigaküsimused;
• rassism, ksenofoobia ja seonduv sallimatus.

Neid valdkondi käsitletakse ameti eri projektide raames.

Euroopa Parlament, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjon võivad taotleda uuringu tegemist või arvamuse esitamist konkreetsel teemal, mis ei kuulu ameti tööprogrammi, sealhulgas seadusandlike menetluste käigus. Liikmesriigid võivad küsida FRA-lt võrdlevaid andmeid ja teavet, millele riigi poliitika kujundamisel tugineda.

Kui kõrgelt FRA tööd hinnatakse

ELi ja liikmesriikide asutused viitavad sageli FRA andmetele, arvamustele ja aruannetele, näiteks:

• Euroopa Parlamendi iga-aastane põhiõiguste olukorra aruanne ja mitmesuguseid põhiõiguste küsimusi käsitlevad parlamendi resolutsioonid;
• ELi Nõukogu järeldused vihkamiskuritegude ja naistevastase vägivalla vastu võitlemise kohta;
• Euroopa Komisjoni teatis romade integreerimise ja oma inimkaubandusvastase strateegia kohta;
• ÜRO Peaassamblee aruanne rassismi kohta;
• parlamendi arutelud 11 liikmesriigis.

„ELi institutsioonid hindavad kõrgelt aruandeid, milles esitatakse võrreldavaid ja usaldusväärseid kõiki liikmesriike hõlmavaid andmeid. Sellistes aruannetes võrreldakse tegelikku olukorda eri liikmesriikides ja need toetavad poliitika kujundamist liidu tasandil.”
(FRA sõltumatu välishinnang, 2012)

Kes me oleme

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit juhib direktor. Haldusnõukogu vastutab ameti tööprogrammi koostamise eest, kinnitab ameti eelarve ja jälgib selle tegevust. Haldusnõukogusse kuuluvad igast liikmesriigist üks sõltumatu ekspert, kaks Euroopa Komisjoni esindajat ning üks Euroopa Nõukogu määratud sõltumatu ekspert. Ametil on ka välisekspertidest koosnev teaduskomitee, mis tagab ameti töö kvaliteedi.

Faktid

• Direktor: Michael O’Flaherty
• Asutatud: 2007. aastal
• Asukoht: Viin, Austria
• Töötajad: 113 ja praktikandid
• Eelarve: 21,2 miljonit eurot
  FRA läheb igale Euroopa maksumaksjale maksma 0,04 eurot aastas
  ja 73% ameti eelarvest kulutatakse operatiivtegevuseks.