Juhendi „Vanemliku hoolitsuseta lapsed, kes leitakse ELi liikmesriigist, mis ei ole nende
päritoluliikmesriik“ eesmärk on tõhustada kõigi lastekaitsega tegelevate üksuste tegevust. Selliste
tüdrukute ja poiste kaitsmine on väga tähtis. See on ka ELi liikmesriikide kohustus, mis tuleneb
rahvusvahelisest ja Euroopa õigusraamistikust. Juhendis pööratakse eritähelepanu inimkaubanduse
lapsohvritele ja ohus olevatele lastele ning sellega viiakse ellu meede, mis nähti ette 2017. aasta
teatises inimkaubanduse vastaste ELi meetmete tugevdamise kohta, võttes arvesse kindlakstehtud
mustreid, sealhulgas kuritegevuse soolist eripära.
2018. aasta tähendas põhiõiguste kaitse jaoks nii edusamme kui ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019. aasta põhiõiguste aruandes esitatakse ülevaade valdkonna peamistest arengusuundadest, tuues esile saavutused ja endiselt probleemsena püsivad valdkonnad. Selles väljaandes esitatakse FRA arvamused peamiste hõlmatud teemavaldkondade arengu kohta ja neid arvamusi toetavate tõendite kokkuvõte.
Liikmesriikidel on selgesõnaline kohustus edendada harta kohaldamist. See riigi teabeleht toetab seda tegevust, tuues näiteid harta kasutamisest ja rõhutades selle antavat lisaväärtust.
Käesolevas raportis antakse ülevaade põhitulemustest, milleni jõuti FRA teises uuringus
juutide kogemuste kohta vihakuritegude, diskrimineerimise ja antisemitismiga Euroopa
Liidus – ajaloo suurimas juudi rahvusest inimeste uuringus.
Käesolevas juhendis selgitatakse, mida profiilide koostamine endast kujutab, milliste õigusaktidega seda reguleeritakse ning miks on nii profiilide koostamise seaduslikkus põhiõiguste tagamiseks kui ka politseitegevuse ja piirihalduse tõhus toimimine olulised. Juhendis antakse ka praktilisi soovitusi selle kohta, kuidas vältida politsei- ja piirivalvetoimingutes ebaseaduslikku profiilide koostamist.
Nüüdisaegse inimõiguste kogumina, mis sisaldab palju õigusi, mida varem kehtestatud
õiguste koodeksites ei leidu, on harta paberväljaanne muljetavaldav. Euroopa Liidu
õiguse peamiste põhimõtete tundjad oskavad tavaliselt kiiresti öelda, et harta on
ELile alati siduv, kuid liikmesriikidele on see siduv üksnes „liidu õiguse kohaldamise
korral“. Mida see harta artikli 51 sageli tsiteeritud sõnastus tegelikult tähendab?
10 soovituses on esitatud põhipunktid, mille eri valdkondade kommunikatsioonieksperdid ja -spetsialistid tõstatasid 2017. ja 2018. aastal Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti korraldatud kohtumistel, ekspertide seminaridel ja sihtrühmadele suunatud üritustel.
2017. aasta tähendas põhiõiguste kaitse jaoks nii edusamme kui ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2018. aasta põhiõiguste aruandes esitatakse ülevaade valdkonna peamistest arengusuundadest, tuues esile nii saavutused kui ka püsivad muret tekitavad valdkonnad.
Infotehnoloogia hoogne areng on teravdanud vajadust tugeva isikuandmete kaitse järele, sest õigus
isikuandmete kaitsele on sätestatud nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Nõukogu õigusaktides. Selle olulise
õiguse tagamisel tekib uusi ja olulisi probleeme, sest tehnika areng laiendab selliseid valdkondi nagu seire,
side pealtkuulamine ja andmete säilitamine. Käsiraamatu eesmärk on tutvustada andmekaitset kui arenevat
õigusvaldkonda juristidele, kes ei ole andmekaitse spetsialistid.
Et terrorismi, küberrünnakute ja organiseeritud kuritegevuse ohud ELis üha kasvavad, on luureteenistuste töö muutunud kiireloomulisemaks, keerukamaks ja rahvusvahelisemaks. Selline töö võib põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust ja andmekaitset, tugevalt riivata. Kuigi jätkuvad tehnoloogilised edusammud selliste rikkumiste ohtu suurendavad, aitavad tõhus järelevalve ja õiguskaitsevahendid kuritarvituste võimalusi vähendada.
Diskrimineerimine eri kontekstides ja alustel on keelatud Euroopa võrdse kohtlemise õigusega, mille moodustavad ELi võrdse kohtlemise direktiivid ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 14 ja konventsiooni protokoll nr 12. Käesolevas käsiraamatus vaadeldakse nendest kahest allikast lähtuvaid Euroopa võrdse kohtlemise õigusnorme üksteist täiendavate süsteemidena, tuginedes neile vaheldumisi ja rõhutades samas ka erinevusi (kui neid esineb).
Euroopa Liidu kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline roll põhiõiguste edendamisel, kuid nii õiguslike kui ka praktiliste piirangute tõttu on neil seda üha raskem teha. Probleemid esinevad kõigis ELi liikmesriikides, ehkki nende olemus ja ulatus on erinev. Selle valdkonna andmed ja teadusuuringud – ka võrdlevad teadusuuringud – on üldiselt puudulikud.
Seepärast käsitleb FRA aruanne ELi inimõiguste valdkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ees seisvate probleemide eri liike ja trende.
Arvestades, et 80% uuritud romadest elab allpool riigi suhtelise vaesuse piiri, romadest kolmandiku eluruumis puudub veevarustus, roma lastest kolmandik elab leibkonnas, mille liige läks vähemalt korra uuringule eelnenud kuu jooksul magama tühja kõhuga, ja roma lapsed jäävad teistsuguse taustaga eakaaslastest maha kõigi haridusnäitajate poolest, rõhutab käesolev aruanne ebamugavat, kuid vältimatut tegelikkust: Euroopa Liidu suurim etniline vähemus kogeb endistviisi diskrimineerimist ja ebavõrdset juurdepääsu mitmesugustele elutähtsatele teenustele.
Lapsed on täieõiguslikud õiguste kandjad. Nad on kõikide inim- ja põhiõiguste kandjad ning nende
eripärasid arvestavate erinormide subjektid. Selle käsiraamatu eesmärk on selgitada, kuidas Euroopa
õiguses ja kohtupraktikas käsitletakse laste konkreetseid huve ja vajadusi.
Euroopa inimõiguste konventsioon (ECHR) ja Euroopa Liidu (EL) õigus pakuvad järjest suuremat tähtsust omavat raamistikku välismaalaste õiguste kaitseks. Euroopa varjupaiga-, piiri- ja sisserändeõiguse alased ELi õigusaktid arenevad kiiresti.
Naistevastane vägivald kahjustab naiste peamisi põhiõigusi, näiteks väärikust, õiguskaitse kättesaadavust ja soolist võrdõiguslikkust. Näiteks on iga kolmas naine kogenud alates 15. eluaastast füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda; iga viies naine on kogenud jälitamist; iga teine naine on kogenud ühel või mitmel kujul seksuaalset ahistamist.